MENÜÜ:

• KIRURGILISED PROTSEDUURID
• RAVITOIT EHK ERISÖÖT
• DIAGNOSTIKA
• LABORI ANALÜÜSID
• SISE- JA VÄLISPARASIIDITÕRJE
• VAKTSINEERIMINE JA KIIBISTAMINE

KIRURGILISED PROTSEDUURID

Meie kaasaegses operatsioonikeskuses on ettevalmistusruum, kaks hästivarustatud operatsioonituba ning ärkamisruumid. Operatsioonitubades on LED-operatsioonivalgustid ning spetsiaalsete HEPA-filtritega varustatud ventilatsioonisüsteem, mis tagab operatsioonitoas puhtaima õhu. Lisaks on seina- ja põrandakatete valikul on lähtutud inimeste haigla hügieenireeglitest. Operatsioonitoa pidev valmisolek tagab kiire tegutsemise erakorraliste operatsioonide puhuks.
PetCity loomakliinkus opereerivad lemmikloomi kogenud veterinaarid ja kirurgid, kelle tööd toetavad spetsiaalse kirurgia- ja anesteesiaalase koolituse saanud assistendid.

Kasutame enda loomakliinikus inhalatsioonianasteesiat.

 Teostame järgmiseid kirurgilisi protseduure:

• Koera ja kassi steriliseerimine ja kastreerimine
• Nina- ja silmalaugude plastika
• Kolmanda silmalau väljalangemise korrigeerimine (cherry eye)
• Ortopeedilised luu- ja liigeste operatsioonid
• Erinevad songaoperatsioonid
• Pehme kurgulae korrigeerimine
• Koerte ja kasside ninasõõrmete laiendamise operatsioonid
• Kasvajate eemaldamine
• Erakorralised operatsioonid (maokeerd, kinnine mädaemakas, võõrkeha soolestikus, keisrilõige)
• Hambaravi

NB! PetCity Rannamõisa loomakliinikus tegutseb 24/7 lemmikute kiirabi. Mure korral helista lühinumbril 15222.

RAVITOIT EHK ERISÖÖT

TELLI RAVISÖÖT SIIT!
Müüme PetCity loomakliinikutes Hill’s Prescription Diets ja Pro Plan Veterinary Diets ravitoite. Toidud on mõeldud lemmikutele, kes kannatavad mõne tervisemure all (maksa- ja neeruhaigused, naha- ning kuseteede haigused). Saadaval on ka kergesti imenduvad toidud (oluline näiteks tugeva kõhulahtisusega või operatsioonidest paranemisjärgus koertele ja kassidele) ning ka näiteks ülekaalulistele koertele ja kassidele.

Meie loomakliinikutest saab ka kuivtoitu, mis aitab ennetada ja vähendada hambakattu.

Õige dieet aitab väga tugevalt kaasa sinu lemmiklooma paranemisele. Küsi meie loomaarstidelt lisa!

Peale kuivtoidu on PetCity loomakliinikutes saadaval ka Pro Plan FortiFlora toidulisand – mikrokapseldatud probiootikumid. FortiFloral on tõestatud seedetrakti tervist parandav ja tugevale immuunsusele kaasa aitav mõju.

Vaata Hill’s Prescription Diets ravisarja toiduvalikut siit:

Pro Plan Veterinary Diets ravisarja toiduvalikut kassile ja koerale näed siit.

Diagnostiliste analüüside all peetakse silmas ultraheli- ja röntgenuuringuid ning endo- ja bronhoskoopiat.

Röntgenuuring on kõige tavalisem radioloogiline uuring, mis on kiire, lihtne ning loomale suhteliselt mugav. Enamjaolt teostatase röntgenuuringuid anesteesiata. Tavaliselt kasutatakse röntgenit näiteks traumade korral, aga ka kasvajate lokaliseerimiseks või tiinuse diagnostikas (tiinuse lõppfaasis).
Hambaravis kasutame digitaalset hambaröntgeni. Röntgenülesvõtet on võimalik kontrastaine abil teha ka lemmiklooma seedekulglast.

Ultraheliuuringut kasutatakse patsiendi pehmete organite uurimiseks. Sellega saab hinnata näiteks eri organite suurust ja kuju. Ultraheliuuringut kasutatakse tihedalt ka tiinuse diagnostikas. Uuring ei ole loomale ebamugav. Kuna lemmiklooma karvastik võib ultraheliuuringut pärssida, on tihti uuritava piirkonna karvutuks ajamine hädavahalik.

Endoskoopia tähendab endoskoobi abil õõneselundite uurimist. Lisaks vaatlusele saab endoskoopial võtta koeproove, eemaldada võõrkehi, polüüpe ja väikseid kasvajaid, sulgeda verejookse, süstida ravimeid ja palju muud. PetCity loomakliinikus on võimalik patsiendile teostada ka bronhoskoopiat. Tegemist on protseduuriga, kus sinu lemmiklooma veterinaar vaatab bronhoskoobiga lemmiku hingamisteedesse.

LABORI ANALÜÜSID

Laborianalüüside all peetakse silmas erinevaid vere-, uriini- ja roojaanalüüse ning nahaproove. PetCity loomakliinikute ruumid on modernsed ning analüüsideks on võimalused suurepärased. Enamik analüüse saame hõlpsalt ja kiirelt teha loomakliinikus asuvad laboris kohapeal, vajadusel kasutame kas Eesti või välismaa laborite abi.
Vereproov annab vastused paljudele asjadele. Nii on sellega võimalik määrata koera või kassi veregruppi, aga ka diagnoosida erinevaid haiguseid. Kliinilise vereanalüüsi abil  saame rohkelt informatsiooni patsiendi üldtervislikult olukorrast. Jooksuajas emastelt koertel on vereproov progrestoroonitaseme määramiseks äärmiselt oluline.

Parim aeg vereproovi andmiseks on hommik, paastuaeg võiks olla minimaalselt üheksa tundi.

Uriinianalüüsi ja uriinikülviga saab diagnoosida näiteks erinevaid kuseteede haiguseid (põiepõletik, kusekivid, liiv ja/või kristallid) aga ka palju muud.
Nahauuringud ja -kaaped on vajalikud erinevate nahaprobleemide diagnoosiks.

Lemmikloomadel esinevate kasvajate puhul rakendatakse biopsiat. Tegemist on protseduuriga, mille raames võetakse patsiendi nahast väikese koeproovi. Biopsia on vajalik diagnoosi täpsustamiseks või kinnitamiseks, näiteks, kas tegemist on hea-või halvaloomulise kasvajaga.

Kuna uuringutulemusi võivad mõningad tegevused kergelt mõjutada, tuleks enne uriini- ja vereanalüüsi paastuda ning vältida suur füüsilist aktiivsust. Ka uriiniproovi tarbeks võiks kogutav uriin olla hommikune, võimalusel piirake 8h enne proovi andmist lemmiku joomist.

Lemmikloomade regulaarne parasiiditõrje on äärmiselt oluline. Enamjaolt nakatuvad lemmikloomad väljaheiteid nuusutades. Äärmiselt oluline on tihe parasiiditõrje noorel, kuni aastasel, loomal. Kutsika nõrga immuunsuse tõttu võivad siseparasiidid talle saatuslikuks saada.

Eestis on enimlevinud siseparasiitideks kutsikasolge, pael- ja ümaruss.

Parasiiditõrjet tasub teha juba tiinele emasele
Juhul, kui teie emasloom on nakatunud kutsikasolkmesse, tuleks ussikuuri läbi viia tiinuse teises pooles (konsulteeri täpsema raviskeemi tarbeks enda loomaarstiga), kuna just siis aktiveeruvad muidu soikeseisundis olnud vastsed ning hakkavad kutsikate loodetesse liikuma. Solkme vastsed võivad kutsikatesse jõuda ka emapiima vahendusel.

Soikeseisundis usse ei tapa üksi ussirohi ning selle tõttu on tiine emase ja kutsikate regulaarne ussikuuritamine eluliselt oluline.
NB! Kutsikassolkmesse võivad nakatuda ka inimesed.

Noore ja täiskasvanud koera ussikuuritamine peab olema regulaarne
Kuni aastasele koerale tuleks ussirohtu manustada profülaktika mõttes kord kuus, sealt edasi peaks ussikuuri tegema kord kvartalis. Kui plaanid reisida koeraga Soome või mujale, kuhu ilma kehtiva ussikuurita ei lubata (täpsem info on kirjas iga riigi veterinaarameti veebilehel), tuleks minimaalselt 5 päeva enne riiki sisenemist  külastada lähimat loomaarsti. Kaasa võta kindlasti lemmiku Europass ja lemmikloom – ussikuuri peab läbi viima veterinaar ning panema lemmiku Europassi vastava märkme.

Välisparasiidid koertel ja kassidel
Kõige sagedamini esineb Eestis koertel ja kassidel kirpe ja puuke. Kirbud on soojalembelised ning kuigi neid võib esineda igal aastajal, saabub nende leviku haripunkt tavaliselt suvel.
Kuna koeraviiki nakatutakse just kirpude vahendusel, tuleks kirbukahtluse korral kindlasti teostada lemmikule ussikuur.
Puugid levivad Eestis varaevadest hilissügiseni ning levitavad babesioosi, borrelioosi ning anaplasmoosi. Et enda lemmiklooma haiguste eest kaitsta, tuleks juba varakult kasutada erinevaid täpilahuseid, puugirihmasid, spreisid või midagi muud.

Lestad
Kõige sagedamini esineb metsas käivatel lemmikutel kärntõbe, mida põhjustab sügeislest. Enim levitavad seda näiteks rebased ja kährikud. Kärntõbi on äärmiselt nakkav ning sellega nakatumiseks ei pea loom olema haige rebase või muu tegelasega otsekontaktis. NB! Haigestuda võivad ka inimesed. Metsloomale tähendab haigestumine üldjuhul surma, kuna haigus nõrgestab immuunsust ning väljalangev karvastik ei kaitse looma pakase eest. Peamisteks sümptomiteks on kihelus, karva välja langemine, koorikud-kärnad nahal.
Kärntõbi allub väga hästi ravile.

Kõrvasügelislest painab enamjaolt kasse, nakatuda võivad ka koerad. Kui sinu lemmik raputab tihti pead, kratsib kõrvu ning kuulmekäigus on kuiv tume puru, siis võib kindel olla, et loom on nakatunud. Kuna lest levib ruttu, tuleb profülaktika mõttes ravida ka teisi pere loomi.

Kõõmalest paratsiteerib eelkõige noortel loomadel. Nagu nimigi ütleb, on nakatunud lemmiku nahk kõõmane, kusjuures kõõm (ehk lestad selle all) liigub. Lisasümpomitena kipuvad lemmikud end pidevalt sügama ja raputama.

Koera ja kassi väivid ja täid kahjustavad lemmikloomade nahka ja karva. Täid elutsevad enamjaolt pigem pikakarvalise koera või kassi karvkattes.

Loe siseparasiitide kohta lähemalt PetCity blogist.

Vaktsineerimise abil on võimalik omandada organismile mingi haiguse vastu immuunsus kas terveks eluks või teatud perioodiks. Vaktsiin ise sisaldab haiguse antigeene ning need on välja töötatud nii, et vaktsineerimine ise nakkushaigust ei põhjusta. Ole vastutustundlik loomaomanik ja vaktsineeri enda lemmikuid regulaarselt. NB! Eestis on marutaudi vastu vaktsineerimine kohustuslik.

Vaktsineerimise abil on võimalik omandada organismile mingi haiguse vastu immuunsus kas terveks eluks või teatud perioodiks. Vaktsiin ise sisaldab haiguse antigeene ning need on välja töötatud nii, et vaktsineerimine ise nakkushaigust ei põhjusta. Lihtsustatult öeldes süstitakse väike kogus haigustekitajat verre, mille tagajärjel kujuneb sinu koerale või kassile immuunsus nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimise tulemusel moodustuvad antikehad, mis kaitsevad sinu lemmiklooma nakkushaiguse eest. Vaktsineerimine ise immuunsüsteemi ei kahjusta. Küll aga tuleb meeles pidada seda, et 2 nädalat enne vaktsineerimist tuleks lemmikule manustada tema kaalule vastavad ussirohtu.

Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse?
Eestis on marutaudi vastu vaktsineerimine kohustuslik ning Eesti on juba mitu aastat olnud ametlikult marutaudivaba maa. See aga ei tähendaks seda, et vaktsineerimine ei oleks enam üldse vajalik. Marutaud on kahjuks endiselt äärmiselt levinud meie naaberriikides, näiteks Venemaal, aga ka mujal. Kuna metsloomad piire ei tunne ning koduloomadega reisimine on aasta-aastalt sagenenud, on oht haiguspuhanguks siiski väga suur. Haigus tabab looma kesknärvisüsteemi ning lõppeb alati surmaga. Marutaud on ohtlik ka inimesele. Eestis on kohustuslik iga 2-aasta tagant loom revaktsineerida. Pane tähele, et mõned riigid nõuavad marutaudi iga-aastast vaktsineerimist.

Parvoviirus
Õnneks on tänu regulaarsele vaktsineerimisele saadud parvoviiruse levik kontrolli alla ning suremus parvosse on madal. Kahjuks ei saa öelda seda, et viirus on täielikult välja surnud. Tegemist on haigusega, millel on kaks vormi. Südamevormi korral esineb koeral äge kõhulahtisus ja loidus. Soolevormi korral on koeral äge, spetsiifilise lõhna ja välimusega (kollane või verine) kõhulahtisus, kõrge palavik, isutus, loidus, oksendamine. Harvem esineb vorm, mis tekitab leukopeeniat. Haigusele on vastuvõtlikumad kutsikad.

Kennelköha (paragripp)
Kennelköha on äärmiselt nakkav piisknakkushaigus, mis levib eelkõige sügisel ja kevadel, kuigi haigusjuhtumeid esineb aastaringselt. Enamjaolt haigestutakse näiteks koerte mänguväljakutel, koertekoolides või võistlustel. Haigusele on vastuvõtlikum koer, kes on kannatanud tugeva stressi all (kolimine, koduvahetus, reisimine vms) või kelle (treening-)koormus on väga suur.

Peiteaeg varieerub paarist päevast kuni nädalani, köhida võib koer umbes 3 nädalat, mõnikord ka kauem. Köhivat koera ei tohiks teiste neljajalgsete juurde lasta  – tegmist on äärmiselt nakkava piisknakkushaigusega! Kuna kennelköha nõrgestab immuunsust, on igasugused tüsistused lihtsad tekkima (kopsupõletik).

Hepatiit ehk maksapõletik
Viiruslik hepatiit levib sülje, rooja või uriini kaudu ning on äärmiselt visa, püsides looduses kuni pool aastat. Nagu nimigi ütleb, tabab haigus maksa. Sümptomiteks on limaskestade kollasus, loidus, isutus, kõhuvalu ja -lahtisus ning ka oksendamine. Surm võib saabuda juba 4-5 päeva pärast sümptomite avaldumist.

Koerte katk
Koerte katk on äärmiselt nakkav viirushaigus, mille peamisteks sümptomiteks on (kahefaasiline) palavik, silma- ja kopsupõletik, seedehäired, nahalööbed, krambid või halvatus. Koerte katkul on mitu vormi: naha-, närvi- ja soolevorm, vormist tulenevalt erinevad mõnevõrra sümptomid üksteisest.

Haigus levib piisknakkusena ning õnneks ei ole välitingimustes väga püsiv. Suremus katku on väga suur

Väga paljud eluohtlikud nakkushaigused on tänu vastutustundlikutele lemmikloomaomanikele sisuliselt kadunud. Et haigused meie koeri ja kasse ja tulevikus ei kimbutaks, on regulaarne vaktsineerimine äärmiselt oluline.

PetCity loomakliinikutes on võimalik teha vereproovi, mis määrab antikehade tiitrit. Antikehade tiitrit saab määrata alates 30 päeva möödumisel vaktsineerimisest. Nõuetekohase antitiitri määramise ning liikumise vahe peab olema vähemalt 3 kuud. Tiitrimine on vajalik mõnda riiki sisenedes, nagu näiteks Ukraina, Türgi või Iisrael.

Mis on mikrokiip
Mikrokiip on väike, lemmiklooma naha alla süstitav kapsel, mis sisaldab unikaalset numbrikombinatsiooni. Mikrokiip on tõesti mikroskoopiline ning selle tõttu ei ole selle naha alla süstimine valusam, kui tavaline regulaarne vaktsineerimine. Sisuliselt on kiip  kui lemmiklooma isikukood, sest just kapslil olev info on lemmiku identsifeerimiseks oluline teave. Kadunud lemmiku puhul aitab kiip looma omanikuga kokku viia, sh juhtumitel, kui lemmikloom on kadunud väljaspool Eestit. Sellisel juhul on kindlasti tarvis kanda lemmik üleeuroopalisse registrisse (Europetnet), mis on tasuline. 

Kanna andmed registrisse!
Kui sinu lemmikul on kiip, mis ei ole registrisse kantud, on kiip tegelikult kasutu. Eestis on kolm kiibiregistrit. Vaid üks nendest, Eesti Kennelliidu hallatav register, kannab kõik Eestis sündinud tõukoerakutsikad automaatselt registrisse (kasvatajale "hinna sees"). Teiste puhul peab omanik sissekande ise või veterinaari abil ära tegema..

Registrite veebilehed

• Eesti Kennelliidu register http://register.kennelliit.ee/
• Spin TEK tasuta Lemmikloomaregister: https://www.llr.ee/e-teenindus
• Eesti Väikeloomaarstide seltsi hallatav lemmikloomaregister (tasuline, kuid teeb koostööd rahvusvahelise kiibiregistriga): http://lemmikloomaregister.ee/