Mädaemakas ehk püometra või emakapõletik, on imetajatel sagedasti esinev eluohtlik seisund. Mädaemakas võib tabada nii koeri kui kasse, ehkki tavaliselt kannatavad selle all pigem vanemad, steriliseerimata (emased)koerad. Enamasti tekib püometra 4-10 nädalat pärast jooksuaega. Poeginud emase risk haigestumiseks alaneb, kuid mitte märgatavalt. Kindel viis mädaemaka vältimiseks on emaslooma steriliseerimine. Konditsioon ei ole tõupõhine, seega on ohustatud kõik lemmikud tõust või tõutusest hoolimata.
Kliiniline pilt
Mädaemakaga koeral on palavik, ta tunneb end kehvasti(on isutu ja loid) ning ta urineerimisvajadus on suurenenud. Emakapõletikule eelneb tüüpiliselt emaka sisekesta tsüstiline vohamine, mis loob eeldused bakterite vohamiseks ja põletiku tekkeks. Äärmiselt ohtlikud on valel manustamisel ka hormonaalsed ravimid, mida eelkõige kasutatakse jooksuaega edasilükkavate abivahenditena, kuna ka need võivad aidata emaka sisekesta vohamisele kaasa. Selle tõttu on soovituslik aretusplaanideta koer steriliseerida, sest vaid nii kaovad tüütud jooksuajakülalised, jooksuajaveri ning mis kõige tähtsam – kaob igasugune võimalus mädaemaka tekkeks.
Kinnine ja lahtine mädaemakas
Kinnise mädaemaka korral on emakakael suletud ja lahtise mädaemaka korral on emakakael avatud.
Tavaliselt pöördub murelik loomaomanik kliinikusse siis, kui lemmiku tupest tuleb mädast nõret. Sellisel puhul on tegemist lahtise mädaemakaga ning kuna nõre pole tavapärane, siis tormab vastutustundlik omanik koheselt loomaarsti visiidile ning ravi võib alata. Algstaadiumis mädaemakat on võimalik ravida ka kirurgilise sekkumiseta. See on heaks alternatiiviks aretusplaanidega loomadel. Sellest hoolimata ei pruugi ravi alati õnnestuda, sest mädaemaka vältimiseks tuleks lemmiku järgmisel jooksuajal kindlasti ära paaritada. Juhul, kui viljastumine ei õnnestu, on oht emakapõletikuks äärmiselt suur.
Halvemas seisus on aga lemmikud, kes kannatavad kinnise mädaemaka all, kuna sellisel juhul välised tunnused praktiliselt puuduvad ning omanik saab enda lemmikus toimuvatest muutustest aru alles haiguse ägedas staadiumis. Kinnine püometra on seetõttu eriti ohtlik, kuna mäda ei pääse välja ning emakas võib lõpuks haiguse edenedes ka rebeneda. Seega tasub enda lemmikut tundma õppida ning kahtluse korral teda kraadida ja võimalusel loomaarstiga ühendust võtta.
Ravi ja ennetamine
Püometra ei ole ohvri suhtes kuigi valiv. Enamjaolt haigestuvad vanemad emased koerad, kuigi vanus ei pruugi suurt rolli mängida. Üldiselt ei teki mädaemakas esimesel paaril jooksuajal. Ainus kindel viis mädaemaka vältimiseks on lemmiku steriliseerimine. Algstaadiumis avastatud mädaemakas võib alluda konservatiivsele ravile, raskemad vormid nõuavad üldjuhul kirurgilist sekkumist, mille käigus eemaldatakse looma emakas ja munasarjad. Haigus on väga ohtlik, sest organismis toimuv põletikuline protsess kahjustab läbi toksiliste ainete verre imendumise neerusid,maksa ja südant. Enim kahjustuvadki tavaliselt patsiendi neerud, haigusega võib kaasneda ka eluohtlik kõhukelmepõletik ehk peritoniit. Kahjuks ei ole alati lemmiku paranemisvõimalused hea prognoosiga, sest kuigi mädase emaka eemaldamine võib olla edukas, siis mürgistusest tulenev neeru- või maksapuudulikkus on mõnikord nii kaugele arenenud, et ponnistustest hoolimata jääb kallis neljajalgne liiga nõrgaks.
Pöördu PetCity loomakliinikusse või PetCity lemmikute kiirabisse KOHE, kui lemmik käitub ebatavaliselt, on loid, väga janune(võib viidata neerukahjustusele) või kui tupest tuleb ebatavalist nõret. Kindlasti jälgi võimalike komplikatsioonide ennetamiseks enda lemmiku üldseisundit alati mõni nädal pärast jooksuaega. Pea meeles, et mida varem asjale jälile saad, seda kindlam on sinu kalli sõbra täielik tervenemine!
