Küülikute müksomatoos

27.04.2021

Küülikute müksomatoos

Päike käib aina kõrgemalt, mis viitab sellele et kevad on kätte jõudnud. Seega õige aeg vaktsineerida küülikuid müksomatoosi vastu, sest küülikutele tuleb müksomatoos sääskede, kirpude ja puukidega ehk verd imevate putukatega, kes on juba aktiveerunud. PetCity veterinaar Priit Peetris räägib lähemalt, mida kujutab endast haigus müksomatoos ja kuidas on võimalik seda vältida.

Tähelepanu küülikuomanikud, aeg oma lemmikuid vaktsineerida

Küülikuid ja jäneseid, nagu ka kõiki teisi loomi, kimbutavad erinevad nakkushaigused, mille tekitajateks on bakterid, viirused, seened ja parasiidid. Üheks ohtlikumaks haiguseks, mida küülikute puhul ravida ei saa on poksviiruse perekonnast pärit väga liigispetsiifiline müksoma viirus.

 

Konkreetne viirus on algselt pärit Brasiilia küülikutelt (Sylvilagus brasiliensis) levides verd imevate putukatega. Tänu putukatele on see hakanud levima ka Euroopa küülikute (Oryctolagus cuniculus) populatsioonis. Brasiilia küülikutele tekitab viirusega nakatumine kergeid haigusnähte, mis on iselimiteeruv, kuid Euroopa küüliku puhul on viirus enamasti letaalse lõpuga. Kuna viirus levib ka Eestis, siis on ohustatud ka kõik lemmikloomadena peetavad küülikud.

 

Küülikute müksomatoosi peiteperiood on umbes 4 päeva. Peamisteks ja esimesteks tunnusteks haigestumise korral on silmade, nina ja genitaalpiirkonna turse, tugev nohu, paapulite teke nahale ning hingamisprobleemid. Esmased tunnused võivad olla ka isutus ja loidus ning kõik muud mittespetsiifilised mured. Hilises staadiumis tekivad ka kõrvade ja kogu naha tursed. Hingamine muutub raskemaks. Surm saabub üldjuhul 8-12 päeva jooksul peale nakatumist. Võib esineda ka kroonilist haigestumist, mille puhul sümptomid on kerged, kuid sellegipoolest on antud küülik kõikidele teistele küülikutele ohtlik, sest levitab pidevalt viirust.

 

Ravi sellele haigusele kahjuks ei ole. Sümptomaatilise raviga on  väike võimalus küüliku elu päästa, kuid sellisel juhul jääb antud loom viirusekandjaks ja ohtlikuks kõigile teistele küülikutele. Soovituslik on küülikuid regulaarselt vaktsineerida ja haigestumise korral peaks olema esmavalikuks eutanaasia.

 

Küülikuid saab vaktsineerida alates 10 nädalaselt, et vaktsiin kestaks 6 kuud. 4-9 nädalaselt vaktsineerides tuleb revaktsineerida 6 nädalat hiljem, et vältida maternaarsete antikehade inhibeerivat toimet vaktsiinile. Väljas elavaid või regulaarselt aastaringselt väljas käivaid küülikuid on vajalik vaktsineerida kaks korda aastas. Küülikud, kellel on ainult suveperioodil võimalik kokkupuude putukatega, võib piisata ühekordsest vaktsineerimisest kevadeti.

 

Vaktsineerimine ei põhjusta üldiseid ega lokaalseid kõrvalnähtusid. Juhul, kui vaktsineerimine viiakse läbi karjas, mis on juba müksomatoosi viirusega nakatunud või mainitud haigusest ohustatud, siis tuleb arvestada teatud arvu loomade hukkumisega haiguse prodromaalses faasis.

 

PetCity Blog:

Kõik postitused