Kodukontorist töötav ning enda elu hetkel 9 koeraga (6 kutsikat ja 3 täiskasvanut koera) jagav @kristiinatammik muljetab, kuidas näeb välja nende argipäev. Jälgi kindlasti ka PetCity storysid!
Ilus kevadilm on talveks tagasi tõmbunud, kutsikate seisukohast võetuna tähendab see seda, et aina rohkemad tegevused lähevad tubasteks. See pole ju tegelikult sugugi paha, sest meil on kehvadeks päevadeks varutud Nina Ottossoni puslemänguasju, üks nuuskimismatt ning kaks Kong närimislelu.
Hetkel jäävad nimetatud toredused ilmselt ootama hilisemat tundi või homset, sest täna on mul plaanis kaks kutsikat jalutusele kaasa võtta.
Kutsikat jalutades tuleb kindlasti meeles pidada, et ringid ei tasu olla suured. Kuigi aega võib kutsika totruste tõttu minna pigem kauem, siis kohapealpassimist on kindlasti palju. Ära ei tasuks ka ehmatada selle peale, kui kutsikas tund aega õues on olnud ning tuppa tulles kohe pissile läheb – tal on olnud lihtsalt NII põnev ning uudishimu ei tohiks olla karistatav. Usu mind, küll õueskäigust saab midagi tavalist, selleks läheb lihtsalt naaatukene aega ja harjumist.
Muide, kuigi kutsika ja noorkoera energiavajadus on lõpmatu, siis tasub vastu panna kiusatusele minna kutsikaohtu koeraga jooksma või veel hullem – jalgrattaga sõitma. Olenevalt tõust suudab kutsikas maha jalutada küll vaimustavaid vahemaid ning olla jalgadel mänguvalmis kaua, siis tähelepanelik märkab, et nende rapsimiste vahel on küllaltki palju puhke-istumispause. Väsinud kutsikat ei tasu kindlasti enda järel tirida – sa pead enda loomabeebi sülle võtma (ka siis, kui su loomabeebi on juba 20kg giganttõug). Seega ei ole kindlasti jahedamapoolsel päeval mõislik minna kuskile kaugele või pikale matkarajale võimeid testima minna.
Aga enne – jalutamine!
Nii uskumatu kui see ka ei tundu, siis kutsikas ei saa algul jalutamisest aru. Lisaks on olnud mul ka koeri, kes sisuliselt elulõpuni ei harju kaelarihmamõttega (minu tõul on märgistused kõik nii erinevad, et kasvatajal puudub igasugune vajadus kutsikaid erinevate lõngadega/rihmadega beebieas eristada).
Seega, et vältida seda, et kutsikale poleks kaelarihm elujälk, panen mina kohe, kui nad õue lähevad, rihma kaela. Kutsikarihm võiks olla kerge, kindlasti peaks seal peal olema ka ripats koos omaniku numbriga. Ka jalutusrihm võiks olla kerge. On olemas kahte tüüpi kutsikaid. Ühed, saades aru, et mingi asi takistab neil edasi minna, hakkavad tegema uskumatuid rodeo-liigutusi ning üritavad rihmast välja rabeleda. Omanikul tasub jääda siis rahulikuks ning proovida asendustegevusega tähelepanu eemale saada. Teised kutsikad on justkui puuga pähe saanud. Nad istuvad või lamavad, jõllitavad rihma ning ei ole nõus edasi tulema enne, kui see kohutav atribuut eemaldatud on. Eemaldamiseks pole tegelikult mingit vajadust, omanik peab koera üle kavaldama ning ta ikkagi endaga kaasa kutsuma. Mõne kuu pärast on see esialgne jalutamisõudus juba seljatatud ning mitmed peavad rinda pistma uue probleemiga – koer tirib!
Rihmavalik on pead pööritama panev. Mulle on tekkinud selle 15a koerapidamise juures juba mõned eelised. Näiteks traksidest eelistan Y-kujuga trakse, kusjuures minu jaoks on oluline, et traksid istuksid õlavöötmel nii, et see kuskil koera liikumist ei takistaks. Teine oluline punkt on trakside eesplaat, mis koera rinnakul peaks istuma. Tihti on minu kitsa tõu jaoks nii mõnigi plaat väga lai, takistades koera loomulikku sirutust. Kolmas asi on piisavad pehmendused koera küünarnuki/kaela vahetus läheduses. Isiklikult olen leidnud enda maitse rahuldamiseks kaks suurepärast traksi, üheks on Non-Stop Line traksisari ning Rukka Star (suure koera versioon). Mõlemad traksid istuvad minu tõul väga hästi, lisaboonusena on nii Rukkal kui ka Non-Stop dogwear traksidel kinnitused rinnaplaadil (Non-Stopil lisaks ka rinna all). Lisakinnitused on meeldivaks üllatuseks, sest nii saab trakse kaustada multifunktsionaalselt – Non-Stop dogwear traksid kõlbavad näiteks ka jäljetrenni, mõlemaid trakse saab kasutada ka valutul tirimisvastasel treeningul.
Kaelarihmade valik on minu arvates juba kergem ning sõltub suuresti omaniku maitsest.
Muide, eelmises postituses kiitsin ka Pullerit. Pildil olev rõngas see imeasi ongi. See on üle elanud ühe äärmiselt energilise kutsika ja noorkoera - see lelu tõesti ei hävine, läheb vaid õhemaks!
