Ülioluline on teadlik ja õige riietamine
Suuremale osale koertest on mugav õues olemise temperatuur +20 kuni +10°C . Mida väiksema rasvaprotsendiga koer, seda külmem tal õues on. Samuti oleneb külmakartlikkus koera suurusest – väike keha kuumeneb ja jahtub kiiremini. Näiteks vene kääbuskoeral võib põhjustada ka +10°C õhutemperatuur oluliselt rohkem ebamugavustunnet kui näiteks inglise hurdal. Olulist rolli mängib ka füüsiline aktiivsus – lahtiselt lippav koer reguleerib enda temperatuuri paremini kui taltsalt rihmas jalutav neljajalgne. Loomulikult mõjutab koera külmakartlikkust ka tema karvastik ning vanus. Samas on tõuge, kes külmal ajal riietamist ei vaja. Näiteks põhjamaised spitsid ning teatud topeltkarvaga karjavalve- ja kaitse koerad. Küll aga võivad need tõud vajada rohkem tähelepanu kuumal ajal. Koera riided peavad olema mugavad ning kehatüübile vastavad. Näiteks taksile, corgiele, bassetile ja teistele taolise kehatüübiga koertele ei sobi kombinesoonid. Keeruline on leida riietust ka erakordselt sügava rinnakorviga loomadele, näiteks azawakhile. Kõige hõlpsamalt saab riided selga klassikalise kujuga lemmik - eesti hagijad ning näiteks inglise pointer. Tänapäeval on väga lihtne leida enda koerale sobivat jopet, jakki või kombinesooni. Enamus firmasid, nagu näiteks Rukka, Hurtta aga ka Ruffwear testivad enne toodete müügile laskmist pikka aega jopesid erinevatel tõugudel ja kehatüüpidel. Nii leiab hõlpsalt endale jope ka taksikoer või hurt.
Millised koerad vajavad kindlasti riietumist?
Õue minnes tuleks riietada kindlasti karvutuid, madala rasvaprotsendiga, lühikarvalisi ning aluskarvata tõugusid – nemad vajavad külma eest tugevamat kaitset. Külmale on vastuvõtlikumad ka kutsikad ning vanemad loomad. Omanik saab veenduda, et lemmikul on külm juhul, kui loomake väriseb ja/või on küürus. Tegelikult on kergesti märgata, et loomal on ebamugav ja ta vajab kaitset. Külma taluvad paremini vabalt lippavad koerad, sest nemad saavad ise endale sooja teha. Pisut suurem katsumus on aga rihmastatud jalutuskäik ja seda isegi soojemate temperatuuridega. Seetõttu tuleks eriti hoolsalt suhtuda lemmikutesse, kellega liigutakse rihmaga.
Mida teeb vihm lemmikule?
Vihmase ilma puhul on määravaks välistemperatuur. Suvisel ajal vihmaga jalutades ei ole riietumine ilmtingimata vajalik, kuid sügisperioodil võib märg keha muuta rihmastatud jalutuskäigu äärmiselt ebamugavaks. Lisaks hoiab vihmakombe liigse sopa eest. Pikakarvaliste lemmikute puhul aitab kombinesoon ka võimaliku hotspoti vastu. Temperatuur +5 kuni 0°C on ühele loomale külm, teisele aga soe. Selline temperatuurivahemik tekitab ebamugavust eelkõige lühikarvalistele tõugudele. Siin võiks kaaluda näiteks vihmajakki, kampsunit, fliisist tehtud kombekaid või jakke. Pikakarvalised ja poolpikakarvalised lemmikloomad aga naudivad sellist temperatuuri, sest kohale on jõudnud nende lemmik aastaaeg. Samas tuleb arvestada, et sellise temperatuuriga ilmad on tavaliselt porised ja võiks siiski lemmiklooma riietada, näiteks veekindlasse kombinesooni.
Nullist madalamate kraadidega riietamine
0 kuni -10°C tähendab, et kätte on jõudnud talv ja kasutusele tuleks võtta uued rõivad. Kargel talvepäeval on ideaalne kihiline riietamine. Kombineerida võib kampsuneid vihmajakiga või softshell kombinesooniga. Hea alternatiiv on ka spetsiaalne ülisoe talvejope. Linnakoera omanik peaks kindlasti mõtlema ka käpavaha või koerte papude peale, kuna tänaval jäätõrjeks kasutatav sool vigastab käpapadjandeid ja tekitab keemilise põletava reaktsiooni. Samas ei saa salata, et mõnele lemmiklooma tõule tähendab 0 kuni -10°C jällegi mõnusat nautimisilma. Kui õues on -10 kuni -20°C, siis tulevad appi koertele mõeldud jalanõud ning ülisoojad talveriided. Lühikarvalise ja vanema ning noore ja väikese koera jalutuskäigud tuleks hoida pigem lühemad ning aktiivsemad. Kindlasti tuleks neil kasutada talveriideid, sest nii nagu inimestel, võivad ka koertel, kassidel ja teistel loomadel tekkida külmavillid ning -kahjustused. Eriti tundlikud on külmale kõrvaotsad, saba ja käpapadjandid. Ekstreemsetel juhtudel võib nahakude lausa selliselt hävineda, et kahjustatud piirkond tuleb amputeerida. Teisale jälle põhjamaistele, aluskarvaga tõugudele on -10 kuni -20°C aga parim ilm üldse.
Helkurid ja vilkurid
Pimedal aastaajal on äärmiselt tähtis lihtsaks õigele riietusele ka lemmiku nähtavaks tegemine. Samamoodi nagu inimestel on helkurid, on ka loomadele loodud helkurid ja vilkurid, mis neid kaitsevad. Loomapoodides on saadaval erinevates värvides tulukesi, mida lemmikule külge riputada ning spetsiaalseid helkuritega kaelarihmasid. Kes veel ei ole helkureid ja vilkureid oma loomale soetanud, siis nüüd on viimane aeg seda teha.
Mis juhtub kui omanik ei ole hoolas?
Nii nagu inimene, võib ka koer saada ulatuslikke külmakahjustusi. Tavaliselt saavad esimesena kahjustada kõrvaotsad, eriti ohtlik on see kikkis kõrvadega koerte ja kasside puhul. Samuti on külmakartlikud saba ning käpapadjandid. Lemmikloomapoed pakuvad kõrvu kaitsvaid tooteid ning käppasid kaitsvaid saapaid. Helkurid ja vilkurid kaitsevad Sinu looma liiklusõnnetuste ja muude ohtude eest, mida pimedad ilmad kaasa toovad. Hoolivus ja tähelepanelikkus oma lemmiku suhtes hoiab neid terve ja õnnelikuna.
